Valitsusel oli otsus, kas Eestisse saab tehast rajada, olemas juba möödunud aastal

Maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse eriala magister Rainer Kuuba sõnul oli vastavalt valitsuse korraldusele otsus selle kohta, kas Eestisse saaks puidurafineerimistehast rajada, olemas juba eelmise aasta mais. 

Muuseas toob ta välja mõned olulised punktid:

  1. Tehast sooviti ehitada algusest peale

Valitsuse korralduses kirjutatakse: “Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida puidurafineerimistehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Viljandi ja Tartu maakonnas Emajõe vahetus läheduses ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks.”

Seega uuringutega pole keegi kunagi kavatsenudki välja selgitada, kas tehast saab Eestisse ehitada, sest just ehitamine oli algusest peale eriplaneeringu eesmärk.

2. Puudus avalik protsess

Est-For Invest on omale teed sillutanud aastaid, tehes ministritega kokkuleppeid: ministritelt paluti toetust oma 12 ettepanekule ja soovile, valmistati ette planeerimisseaduse muutmine vastavalt arendajate koostatud eelnõule, riigimetsast paberipuidu saamise garanteerimiseks valmistati ette pikajalist lepingut RMKga, jne.

3. Raiutake eriplaneeringu vajadust, sest see lõpeb ehitusega

Planeerimisseaduses on kirjas:

– riigi eriplaneeringu eesmärgiks on ehitise püstitamine, mitte ehitise võimalikkuse kaalumine (§ 27 lg 1);

– riigi eriplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel, s.t et ehitamise otsus on kindel (§ 27 lg 10);

– riigi eriplaneeringu kehtestab vabariigi valitsus ja sellega kaotavad kehtivuse sama ala kohta kehtestatud varasemad planeeringud, s.t et riigi eriplaneering sõidab igal juhul üle kohaliku omavalitsuse otsustest (§ 53 lg 1,2).

4. Erandid veepoliitika raamdirektiivis

Juba enne valitsuse korraldust eriplaneeringu algatamise kohta kuulutas keskkonnaministeerium välja lihthanke, otsimaks võimalust erandite saamiseks veepoliitika raamdirektiivi rakendamisel. Hanke tulemusel leiti, et selline erand on võimalik ning mitte väga keeruline.

Seega teati, et tehas reostab veekogusid ja see läheb vastuollu riiklike kohustustega ELi ees, kuid erandit taotledes on võimalik vastutust vältida.

5. Teadlaste kokkuvõtte sisu muutmine 

Valitsusasutustele saadetud kirjas oli teadlaste komisjoni kokkuvõtte sisu muudetud. Teadlaste kokkuvõttes öeldi selgelt, et jäätmevaja ja vee korduvkasutusega tehnoloogia ei ole tänapäeval realistlik, kuid Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere sõnastas, et jäätmevaba tehnoloogia on lihtsalt liiga kallis ja keskkonnaprobleemid lahendatav.

Loe täismahus artiklit Maalehest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga