Kas ülikoolilinnade lähistel on ikka tavapärane nähtus? Tartu külje alla kavandatava tõttu uurisime asja lähemalt.
Ideejärgus algatajad on teinud oma reklaammaterjalis ülevaate neist Euroopa linnadest, kus ülikool ja Krafti tehnoloogial põhinev asuvad lähestikku. Koostajad toovad välja kaheksa linna, kus asuvad lähestikku ja ülikool, püüdes näidata, et see on midagi tavapärast ja probleeme ei kaasne.
Kahjuks on sellekohane teave reklaamlehes ja kodulehel esitatud ühekülgselt ja seega eksitav. Euroopas on tuhandeid linnu, kus asub ülikool, kuid vaid kaheksa kõigist Euroopas asuvaist – või asub mõne sellise linna läheduses. On ilmne, et kaheksa on siin väga väike arv ning olukorda, kus ja ülikoolilinn on lähestikku, püütakse Euroopas pigem vältida.
Kiire otsing näitas ka, et üks OÜ toodud kaheksast näitest ei kasuta tegelikult Krafti tehnoloogiat. Gratkorni kommunikatsioonijuht kinnitas meile e-kirjas, et Gratkorni Austrias ei kasutata Krafti tehnoloogiat, seega pole Grazi ülikooli läheduses paiknev Tartu lähistele plaanitavaga võrreldav.
Põhja-Euroopas ei leidu ühtegi näidet ajaloolisest ülikoolilinnast, mille lähistele oleks rajatud Krafti meetodit kasutav . Euroopa Liidus on vaid kolm ülikoolilinna, Avignon, Zaragoza ja Lissabon, kus ülikool on juba varem olnud ja kuhu hiljem on rajatud Krafti meetodit kasutav . Kuid ka nendes linnades on ülikoolilinna lähedale rajatud enam kui pool sajandit tagasi: Avignoni lähistele 1951, Lissaboni 1953, Zaragoza lähistele juba 1868.
Avignon – saastenormide ületamisi
Ühena esimestest positiivsetest näidetest on OÜ välja toonud Avignoni ülikooli Prantsusmaal. Tõepoolest, ülikool asub Tartu-suuruses ajaloolises linnas ning sellest paarikümne kilomeetri kaugusel on Fibre Excellence on asutatud möödunud sajandi keskpaigas ning ümber ehitatud 1981. aastal.
Siiski koguvad Fibre Excellence ümbruskonnas elavad inimesed praegu allkirju petitsioonile, millega nõutakse e saastele piiri panemist. Soovitakse analüüside läbipaistvust, õhukvaliteedi igapäevast kontrolli ning saaste vähendamist normi piiresse. Keskkonnaorganisatsioonid, kohalikud elanikud ja arstid püüavad nende nõudmistega kaitsta laste ja lapseootel naiste ning üldisemalt kohalike elanike tervist.
Petitsiooni koostajate hinnangul mõjutab e saaste Avignoni piirkonnas ligikaudu 90 000 inimest. Riigi kontroll on avastanud arvukalt saastenormide ületamisi. e saasteained ärritavad nahka ja limaskesta, põhjustavad kroonilisi haigusi ning südame- ja hingamisteede ja neuroloogiliste patoloogiate süvenemist. e saaste mõjutab kopse, verd ja lümfisüsteemi ning eriti ohustatud on lapsed, lapseootel naised ja vanemad inimesed.
Paar kuud tagasi avaldati uudis, et ei pea kinni saaste piirmäärast ning ignoreerib kõiki ettekirjutusi ja kaebusi. Ettevõte ei ole trahve ära maksnud ning ligikaudu aasta jooksul on neile tehtud kolm ettekirjutust. 2016. aastal tuvastati kontrolli käigus, et põletuskatelde tolmu heitkogus ületas sätestatud piirnormi 27 korda, kaadmiumi heitkogus 12 korda, raskemetallid 6 korda ja lämmastikoksiidid 3 korda. Piirkondlikust keskkonna-, planeerimis- ja ehitusametist saadetud kontroll pidas muret tekitavaks, et el ei ole ettekujutust probleemide tekkepõhjustest ning puuduvad tegevusplaanid nende lahendamiseks.
Jõevesi ja pinnavesi on samuti saastatud ning alates 2013. aastast vaidlustab ettevõte süstemaatiliselt tasusid, mis vastav ametiasutus on ele määranud. Maksmata trahvid küündivad 16 miljoni euroni. es on toimunud tulekahjud aastal 2009, 2012, 2016 ja 2017. Neist 2016. aasta põlengus laastas tuli 100 000 kuupmeetrit puitu ning 2017. aastal põles 1000 tonni puitmassi. Põlengute regulaarsus on seadnud kahtluse alla puidu ladustamise turvalisuse.
Avingnoni kaebused saaste ja haisu asjus on suurenenud pärast seda, kui e võttis üle Indoneesia päritolu kontsern. Hiljuti korraldatud avalikul koosolekul tõstatati probleem, et ettevõtte emafirma kasutab maksuskeeme, mille tulemusena ei maksta Prantsusmaal makse.
Kolm tingimust
Mis see kõik meisse puutub? Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) paragrahvile 10 tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda kolme tingimuse olemasolul: kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu; kui huvi tagamiseks puudub mõistlik alternatiiv; kui keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.
Kõik kolm tingimust peavad olema täidetud. Kas aga e rajamiseks on ülekaalukas huvi, kui ligi 100 000 elanikuga Tartu linna volikogu on üksmeelselt väljendanud soovi e eriplaneering lõpetada? Kas tõesti puuduvad mõistlikud alternatiivid ühele laenurahadele üles ehitatud hiigeltehasele?
Kahjuks on ka nii, et juba realiseerunud ohu ehk teoks saanud olulise keskkonnahäiringu puhul kehtib talumiskohustus.
Rohepesu tundemärgid
Rohepesu ehk ökoeksitamine on keskkonnavaenuliku tegevuse üldsusele positiivsena esitamine, varjates läbi subjektiivsete liialduste toote või teenuse tegelikke omadusi. Rohepesu on pigem petlik turundusvõte kui aus kommunikatsioon. Kahjuks on ka OÜ tegevuses märgata rohepesu tundemärke: võimalikke probleeme eitatakse, infot esitatakse ühekülgselt, ajakirjanduses levitatav fotomaterjal esitleb t eskiisi kujul süütute ja pilkupüüdvate värviliste kuubikutena. e küsimuses kriitiliselt meelestatud kodanike väiteid on OÜ kodulehel esitatud mõnel korral naeruvääristavas toonis või esitatakse vastustes mõneti osalist tõde.
Semiootik ja poliitik Mihhail Lotman kirjutas oma blogis: „/../ millised on tehnoloogilised riskid? Kuidas on kaitstud üleujutuste eest (tuletame meelde hiljutist keemiatehase plahvatust USA-s, millel erinevalt Tartusse rajatavast est oli kahekordne kaitse, kuid üleujutuse käigus lakkasid mõlemad töötamast)? Kuidas on see kaitstud tormide eest, nagu näiteks selliste eest nagu orkaan Herwart, mis möllas praegu Saksamaal? Kuidas on see kaitstud teiste loodusõnnetuste eest, mis viimasel ajal on Euroopas sagenenud, kas kliima soojenemise või muude põhjuste tõttu? Kõik need küsimused on paraku vastuseta, asjalikku arutelu asemel näeme vaid ülistuslaule moodsale ja progressiivsele tehnoloogiale.”
Valitsuse, riigikogu ning kutsutud ja seatud ministeeriumide kohustus on riskidele väga tõsist tähelepanu pöörata. Nende üle ausalt ja avatult diskuteerida ning, veel enam, riskidega ka arvestada. Seni on suhtumine paraku olnud ülevoolavalt ja naiivselt optimistlik.
Ülikoolilinna olemasolu – ja mitte kõik linnad, kus on ülikool, pole ülikoolilinnad! – on ühe väikerahva jaoks saatuse kingitus, mida ei tohiks kergekäeliselt pillata.
Autorid tänavad Tartu Ülikooli teadureid, kes vabatahtlikena aitasid koguda informatsiooni te ja ülikoolilinnade kohta.
Lissabon – Atlandi ookean ja Emajõgi pole võrreldavad
Lissaboni lähistele Setúbali . See asub linnulennult 30 kilomeetri kaugusel Lissaboni ülikooli hoonetest. Ent, pangem tähele, Setúbali tööstuskompleksi asub otse Atlandi ookeani ääres. On üsna meelevaldne kõrvutada ookeanituultele avatud mägisel maastikul paiknevat linna Emajõe orus asuva Tartuga, millest asub 30 km kaugusel. Samuti ei saa reovee laskmist ookeani võrrelda reovee laskmisega ülikoolilinnast läbi voolavasse kehvas seisus jõkke, mis suubub minimaalse veevahetusega järve.
Zaragoza – kümneid aastaid võitlust haisuga
Hispaanias Zaragoza lähedal asuva Torraspapeli e tõttu on linnaelanikud üle 30 aasta haisu käes kannatanud. e kommunikatsioonispetsialisti sõnul hakati selles, juba üle-eelmisel sajandil rajatud es kasutama Krafti meetodit 1977. aastal. Hoolimata linnavalitsuse, kodanike ja keskkonnaorganisatsioonide survest, pole probleemile lahendust leitud, kuigi e kinnitusel jääb hais piirnormide raamesse.
2011. aastal keskkonnasaaste vähendamiseks kokku 23 miljonit eurot. 2014. aastaks pidi tänu sellele õhusaaste kahanema 83%, sealhulgas leevenema haisuhäiring ning vähenema Gállego jõe reostus. Kohalike elanike sõnutsi on hais aga sama tugev nagu enne, lisaks juhivad keskkonnakaitsjad tähelepanu Gállego jõe punakaspruunile värvusele. Saaste määr jäävat piirnormidesse.
Ebro jõgi, kuhu Torraspapeli e saasteained lõpuks jõuavad, on samas üks Pürenee poolsaare suuremaid jõgesid: selle vooluhulk on 426 m3/s ehk 12 korda suurem kui Emajõel. Ebro jõgi omakorda suubub Vahemerre, ent Emajõgi teadupärast Peipsi järve.
Oulu – haisev oli enne ülikooli
Oulu on vana , kus on ka terase-, mäe- ja muud . Ülikool rajati sinna alles hiljem: rajati 1930-ndatel aastatel, kuid ülikool alles 1958. Ka Oulu s esineb aeg-ajalt haisuprobleeme ja rikkeid, nii et 7 km kaugusel Oulu linnas on haisuhäiringuid.
Tiia Kõnnussaar
Tiina Georg
Tartu ülikooli tõlkeõpetuse magistrant
Allikas: Eesti Päevaleht