Riigikohtunik: millal tunnustab Eesti keskkonnapõhiõigust?

Riigikohtunik Eerik Kergandberg tunneb muret Eesti metsa pärast, mistõttu viskab õhku mõtte, et Eesti võiks jõuda keskkonnapõhiõiguse tunnustamiseni. See tähendaks, et kogukonnal on võimalik pöörduda kohtusse murega, et metsade säästev areng ei ole tagatud. 

Kergendberg usub, et kõiki erakondade ühine seisukoht metsa küsimuses on täiesti välistatud ning mingi uudis ei ole seegi, et erakonna valimiseelne jutt ja valimisjärgne tegevus erinevad teineteisest nagu päev ja öö.

“Kinnitan, et meie metsade tsiviliseeritud kaitse on võimalik vaid tingimusel, et seda saaks teha kohtuvõimu kaudu, kasutades kohtusse pöördumise õigust. Kas meie riigis tõesti selline õigus puudub? Paraku praegu veel puudub. Me ei räägi olemasolevatest võimalustest lahendada kohtus naabritevahelisi metsavaidlusi või ka muudest, suhteliselt avaratest võimalustest konkreetsete, kitsalt piiritletud keskkonnaalaste vaidlustega kohtuse pöörduda.Mingem ikka kohtukaebesüsteemi algusse ja küsigem, kas Eestis on võimalik ühel, kümnel, sajal või ka miljonil inimesel pöörduda kohtu(võimu) poole kaebusega selle peale, et praegustes oludes, nt praeguste raiemahtude juures ja lageraie domineerimisel, ei ole metsade säästev areng tagatud. Jaatav vastus tähendaks keskkonnapõhiõiguse olemasolu tunnustamist. Ei ole kahtlust, et sedalaadi põhiõiguse tunnustamine on maailmamõistmise selge märk ja et üha vähemaks jääb riike, kes sellise põhiõiguse tunnustamiseni veel jõudnud ei ole. Üheks selliseks riigiks on kahjuks ka Eesti,” selgitas Kergandberg.

Samuti toob riigikohtunik välja, et Eesti põhiseaduse kümnes paragrahv annab võimaluse vajaduse korral täiesti uusi põhiõigusi luua, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele. Selleks puuduvad küll täpsed juhtnöörid, kuidas uute põhiõiguste ettevalmistamine peaks toimuma, aga kõigi eelduste kohaselt ei saa see olla võimalik ilma kohtuvõimu ja riigikohtu aktivismita.

Loe täismahus arvamuslugu Postimehest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga