Minister Mäggi selgitus Tartu apellile, miks eriplaneeringuga jätkatakse

Värske riigihalduse minister Janek Mäggi saatis möödunud reedel teadlastest ja linnakodanikest koosneva tselluloositehase vastaste ehk nn Tartu apelli pöördumisele kirjaliku vastuse, milles selgitab, miks puidurafineerimistehase eriplaneeringu protsessiga edasi minnakse.

Tartu apelli töörühm saatis 28. märtsil eelmisele riigihalduse ministrile Jaak Aabile memo, milles tuuakse kuuel leheküljel välja põhjuseid, miks nad toetavad Tartu linna ja volikogu ettepanekut riigi eriplaneeringu lõpetamiseks.

«See säästaks väga paljude inimeste aega, energiat ja närvikulu ning välistaks võimalikud meeleavaldused ja pikad kohtuprotsessid, mida meile teadaolevalt juba kavandatakse,» seisab memo kokkuvõttes.

Teadlased ja linnakodanikud lisavad, et kui äriplaan ilmselgelt ei tööta, siis tuleb teha uus ja mõistlikum äriplaan, mitte muuta seadusi selleks, et äriplaan hakkaks toimima ning viitavad investorite esindaja lubadusele, et õhus on võimalus taotleda Euroopa Komisjonilt erandit, kui uuringud ei näita tehase sobivust.

Janek Mäggi on koostanud Tartu apelli töörühmale memo punktide haaval vastused. Postimees võttis ministri vastustest olulisema kokku.

Memo punktis 1 kirjutate, et „Kuigi tselluloositehase kujul on tegemist suure ja potentsiaalselt olulise investeeringuga, ei ole tegemist riigi seisukohalt vältimatu objektiga. Investor võib esitada oma soovid, ent riigi kohustus on leida tasakaalustatud lahendus. Praegu on tekkinud olukord, kus eriplaneeringu jätkamisel konflikt pigem eskaleerub, kuna Eesti Vabariigi kodanikud – ja mitte ainult tartlased – tajuvad senist protsessi hämara ebaselge ja investorite poolt tugevalt kaldu olevana.“

Riigi eriplaneeringu protsess toimub planeerimisseaduse alusel. Keskkonnaministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei leidnud asjaolusid, mis muudavad planeeringu elluviimise juba enne selle algatamist võimatuks. Samad ministeeriumid leidsid, et puidurafineerimistehas vastab olulise ruumilise mõjuga ehitise tingimustele ning nii selle asukoha kui ka toimimise vastu on suur riiklik huvi. Eriplaneeringu algatamise kohta oli võimalik arvamust avaldada kõigil omavalitsustel ja huvigruppidel. Kuigi eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ka omavalitsusliitudele, ei esitanud omavalitsusliidud eelnõu osas oma seisukohti. Oma arvamused esitasid Viljandi ja Tartu maavalitsused, Eesti Planeerijate Ühing ning kodanikuliikumine Eesti Metsa Abiks.

Memo punkti 1 alapunktides a kuni c väljendate muret planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse menetlemisega seotud asjaolude pärast. Kirjutate mh, et „Vastav seadusemuudatus võeti vastu kahe nädalaga, jättes tähelepanuta riigikontrolli ja justiitsministeeriumi planeerimisõiguse töörühma seisukoha.“

Riigi eriplaneering ja mõjude hindamine koosneb kahest osast. Esmalt valitakse alternatiivide võrdluse teel kavandatavale objektile parim võimalik asukoht ning seejärel koostatakse väljavalitud asukohta detailne lahendus, mis on oma olemuselt sarnane detailplaneeringule. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehase rajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse. Enne puidurafineerimistehaseeriplaneeringu algatamist täiendati planeerimisseadust ehitamise aluseks olevate planeeringute rahastamise põhimõtetega – tegu on tavapärase praktikaga, mis tagab rahastamise läbipaistvuse nii riigi kui ka kohaliku taseme planeeringute koostamisel. Kõik planeerimisseaduse muutmise kohta esitatud arvamused, sh riigikontrolli ja justiitsministeeriumi arvamused, on nähtavad riigikogu veebilehel.

Memo punkti 1 alapunktis d kirjutate, et „Tartu ja Tartu valla volikogude otsuste avalik ignoreerimine, mida tahaksime eriti rõhutada ja esile tõsta: erinevad valitsuse liikmed, sh peaminister on kinnitanud, et uuringutega jätkatakse, kuigi Tartu linnavolikogu jõudis parteideülese kokkuleppeni ja on teinud valitsusele kaalutletud ja põhjendatud avalduse eriplaneeringu peatamise kohta.“

Kindlasti ei saa väita, et Tartu ja Tartu valla volikogude otsuseid oleks ignoreeritud. Valitsus arutas Tartumaa omavalitsuste pöördumisi 5. aprillil kabinetinõupidamisel. Avalduste sisu on võetud tõsiselt ja arutelude käigus jõutud arusaamiseni, et teaduspõhiseid ja põhjendatud otsuseid saab teha alles pärast riigi eriplaneeringu protsessis läbi viidud uuringute ja analüüside tulemuste selgumist.

Memo punktis 2 kirjutate, et „Keskkonnaküsimustes ei ole kahjuks märgata muud kui vastutavate ametnike hoolsuskohustuse rikkumist.“ Sama punkti alapunktis a viitate Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas antud Emajõe ja Peipsi järve veekogumite seisundi hinnangutele ja veepoliitika raamdirektiivis pinnaveekogumitele seatud eesmärkidele. Alapunkti lõpus kirjutate, et „Õigupoolest jääb täiesti arusaamatuks, millistest eeldustest lähtudes sai minister7 sisuliselt kinnitada, et uus suur reostusallikas Emajõel Ida-Eesti vesikonda ei reosta.“ Memo punkti 2 alapunktis b olete kirjutate, et tehase heitvee kahjulikku mõju keskkonnale vältida ei ole võimalik.

Keskkonnaminister ütles vastupidiselt memos väidetule, et praeguse teadmise juures ei ole võimalik puidurafineerimistehase mõju keskkonnale hinnata ja teadmispõhiste otsuste tegemiseks on vaja rohkem infot, mida saab riigi eriplaneeringu protsessis tehtavast mõjude hindamisest. Keskkonnaminister selgitas, et seaduse järgi viiakse riigi eriplaneeringule menetluses läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus selgitatakse välja kavandatava tegevused mõjud ja nende ulatus, mis annavad täpsema informatsiooni, mis tingimustel on võimalik kavandatavat tegevust ellu viia või kas seda üldse on võimalik ellu viia

Memo punkti 2 alapunktis b kirjutate veel, et „Äänekoski tehasele väljastatud kompleksloa alusel Tartu lähedale kavandatava tehaseheitveega keskkonda sattuvate saasteainete koguseid arvutades ilmnes näiteks, et ülalmainitud ülimürgiseid klooriühendeid (AOX) satuks planeeritud tootmismahu (750 000 t tselluloosi aastas) Emajõkke mitmeid kümneid tonne aastas.“

Ei ole õige võtta Äänekoski tehasele väljastatud keskkonnakompleksloas esitatud nõudeid Eestisse kavandatava puidurafineerimistehasekeskkonnamõju arvutuste aluseks.

Kirja punkti 2 alapunktis c kirjutate, et „Arusaamatu on uuringute eesmärk eriplaneeringu jätkamiseks. Otseselt kavandatava tehase mõjualas on mitmeid Natura 2000 alasid (Alam-Pedja, Peipsiveere, Kärevere, Ihaste-Ropka). Ent tehase asukohavalik on investorite nõudmisel juba ette piiratud Tartu lähikonnaga (vt kaarti), ilma, et oleks tehtud eelnevaid mõju-uuringuid. Kui investorite sõnul ei ole majanduslikult kasulik ehitada tehast muudesse piirkondadesse, siis võib, lähtudes Peipsi seisukorrast, piirnevatest Natura 2000 aladest ja EU veemajanduse direktiivist järeldada, et Eestis ei ole majanduslikult ja keskkonnatingimuste tõttu sobivat asukohta nii suure tehase ehitamiseks. Kuid sellise tervele mõistusele tugineva otsuse asemel on seni peetud paremaks „uuringutega jätkata“. Mis on nende uuringute eesmärk?“

Planeeringu algatamine tähendab otsust sobivaimat asukohta otsima asuda. Juhul kui näiteks asukohavaliku läbiviimisel selgub, et tehaserajamiseks sobivat asukohta ei ole, pole tegevuse elluviimine tulevikus võimalik ja planeeringu koostamine lõpetatakse.

Memo punktis 4 viitate seoses raiemahtudega Eesti kliimakokkulepetele (Durban, LULUCF) ja selgitate puidutööstuses toimuvat. Kirjutate, et „Seega peavad raiemahud praegusega võrreldes vähenema ja raiutavat puiduressurssi tuleb kasutada võimalikult efektiivselt, suurendades ka pika elueaga ehk kestvustoodete osakaalu (mis hoiavad pikka aega süsiniku seotuna).“ Punkti lõpetuseks sõnastate enda ootuse riigile: „Riigi poolt ootaks enne tselluloositehase avalikku toetamist analüüsi, milline arengusuund oleks nii keskkonnakahjude vältimist, kliimamuutuste leevendamist kui majanduslikku kasumlikkust arvestades Eesti riigile parim. Kiirustamine on siin lühinägelik ja kahjulik.“

Keskkonnaminister on kinnitanud, et puidurafineerimistehase rajamisel ei suurendata Eestis olemasolevaid raiemahtusid. Keskkonnaministeerium peab oluliseks kohapeal toodetava puidu väärindamist. Kuna kavandatav puidurafineerimistehas kasutaks suures osas puitu, mis praegu töötlemata kujul eksporditakse, siis tehase rajamisega tekib kindlasti võimalus sellele puidule olulise lisandväärtuse andmiseks. Samuti oleks rajataval tehasel positiivne mõju Eesti metsaomanikele, kuna suudaks eeldatavalt pakkuda toorme eest kõrgemat hinda, kui eksporditava materjali eest pakutakse.

Leiate memo punktis 5, et „Avalikkusele pole riigi eriplaneeringu vajalikkust selgitatud ega veenvalt põhjendatud.“ Selgitate, et „Argumentatsioonis domineerib investeeringu suurus miljard eurot, aga majanduslikku otsest kasu riigile (200 töökoha maksudena laekuv) on hinnanguliselt suurusjärgus paar miljonit eurot aastas (vrdl Estonian Celli tulu riigile). Juhime tähelepanu, et kõlav number miljard eurot sisaldab endas väidetavalt vaid 150 milj omainvesteeringut ning 850 miljonit laenu välispankadelt, mis tuleb tagasi maksta koos intressidega, seega see raha liigub maksuvabalt Eestist tagasi välja. Samuti ei ole seadmete ja tehnoloogia soetamisest tulu kohalikule tööstusele, kuna meil taolisi seadmeid ega know-how`d ei ole – see kõik tuleb sisse osta ja suur osa laenurahast liigub taas Eestist välja. Kuna Eestis puuduvad tehaseehitamise ja seadistamise spetsialistid, tähendab see välistööjõu sissevoolu, seega liigub ka osa palgarahast riigist välja.“ Kirjutate veel, et „Samas ei ole avalikkusele selgitatud, kui suured on kaasnevad riigi kulud…/../“. ja esitate nimekirja osadest võimalikest kuludest (nt maanteede koormuse määratu kasv, võimalikud liiklusõnnetused ja kulu maanteede korrashoiule; võimalikud EL trahvid, mis on tingitud reostuskoormuse suurendamisest Peipsile; kahju Tartu linna mainele jne).

Puidurafineerimistehase kui riigi eriplaneeringu objekti põhjendused on esitatud vabariigi valitsuse korralduse seletuskirjas. Kuna puidurafineerimistehase planeerimismenetlus alles algab, ei ole veel selged tehase rajamise ja käitamisega kaasnevad mõjud, sh kaasnevad kulud.

Allikas: Postimees

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga