Millised on riigi õppetunnid seoses tselluloositehase projektiga erakondade arvates?

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) küsis Riigikogu valimiste eel erakondadelt nende seisukohti olulistes keskkonnaküsimustes. Teiste hulgas uuriti erakondade arvamusi suurte investeeringute kohta, nagu näiteks Saaremaa sild ja Est-Fori tselluloositehas, mille puhul puudub Eesti poliitilisel maastikul üksmeel. 

EKO sõnul peab suurte taristuobjektide rajamine olema paremini läbi mõeldud. Üksnes idee ja raha olemasolu ei saa olla põhjuseks megaprojektide toetamiseks riigi poolt, kui pikas perspektiivis on projektid jätkusuutmatud. Inim- ja finantsressursside raiskamise vähendamiseks tuleb lõpetada kord juba arendamiseks mittekõlbulikeks tunnistatud taristuprojektide (nt Suure väina sild) korduvkäivitamine lähtuvalt uute poliitiliste jõudude ilmaletulekust või võimalike investorite huvi vaheldumisest.

Lisaks ei ole suurarendustega kaasas käiv keskkonnakahju ja sotsiaalmajanduslik kahju kujuteldavad, vaid need on reaalsed rahas mõõdetavad kahjud riigile ja maksumaksjatele. Projektide tasuvuse hindamisel tuleb ka need kulud arvesse võtta. Suurarenduste kavandamisel peavad keskkonnakaalutlused olema laual kõige varasemas etapis. Otsus, kas üleüldse on mõistlik projektiga alustada, peab arvestama keskkonnakaitselisi piiranguid, olgu selleks kaitsealad või ressursikasutuse (sh maavara kaevandamise) võimalik mõju elurikkusele.

Loe erakondade vastuseid SIIT.

Erakondade vastuseid kommenteeris Teele Pehki, Demokraatiaedendaja ja Koostöö Kogu endine juht:

Erakondade vastustes panid riigi õppetunnid kõige põhjalikumalt järgmisteks sarnasteks juhtumiteks (või nende ärahoidmiseks) kirja SDE, Rohelised ja Elurikkuse Erakond. Ent lihtsalt “kaasavamalt planeerimine” (Eesti 200), “rahva parem kaasamine” (Elurikkuse Erakond), “kogukonnaga arvestamine” (Isamaa) või “planeeringu protseduuri avalikkus” (EKRE) ei aita järgmine kord valitsusel samasugust protsessi ära hoida, sest need tahud on vaid üks osa tervikust. Selliste vastuste puhul tahaks küsida „Kust sa tead?“ ja „Kuidas paremini kaasata?“. Pigem on otsusega mõjutatavate rühmade kaardistamine, asjakohase info avalikustamine, otsuse kujundamisel osalemise võimaldamine, struktureeritud arutelude korraldamine, tagasiside andmine ja otsuse kujunemise avalik “visualiseerimine” avatud valitsemise tunnusmärk.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga