Metsaomanik: pärast majandusmetsa lageraiega mahavõtmist tekitavad need piirkonnad ainult kulu

Metsaomanik ja pärandkultuuri hoidja Madis Iganõmm leiab, et üks kord inimelu jooksul on võimalik tööstuslikult ehk lageraiega metsast palki võtta. Sellist metsa nimetatakse meil majandusmetsaks.

Iseseisvuse taastamisest saadik on lagedaks raiutud umbes 5000 ruutkilomeetrit sellist metsa. See on kaks Saaremaa-suurust tükki sellest poolest Eestimaast, mis on väidetavalt palkmetsaga kaetud. Kas neid tuhandeid ruutkilomeetreid võib jätkuvalt nimetada majandusmetsadeks, kui majandustegevus on seal meie eluajaks lõpetatud? Pigem on need endised metsad järgmised aastakümned vaid statistiline metsamaa protsent. Pärast majandusmetsa lageraiega mahavõtmist tekitavad need piirkonnad ainult kulu, mis tuleb katta teiste majandusharude kasumi arvelt.

Selle taustal on kõnekas üks kogemus metsanduse arengukava koostamise ühelt laiendatud töökoosolekult. Tööstuse esindajate üksmeelne seisukoht oli, et metsanduse arengukavasse pole vaja sisse kirjutada püsimetsanduse mõistet, see polevat tänapäeval võimalik.

Samamoodi oldi kindlad, et riik võib nende kokkuostetud metsades seada piiranguid vaid siis, kui nad selle eest raha kohe kätte saavad. Kui riigil sel hetkel vahendeid pole, siis mingitest piirangutest nad kinni pidama ei pea. Isegi kui leitaks tuhandeaastane arheoloogiline mälestis, ei jäetaks seda terveks, arvas üks kohalolnuist. Kõlas ka seisukoht, et lastagu rohkem raiuda, siis riik saab suuremat maksutulu ja selle arvelt näiteks ametnikke looduskaitsesse juurde palgata.

Mõtlema paneb, et selline mõttelaad on valitud tuleviku metsanduse arengukava väljatöötamisel ülekaalukaks jõuks.

Loe täismahus artiklit Postimehest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga