Metsaomanik: Eestit peetakse metsariigiks, kuid tegelikult oleme juba võsariik ja puupõllu riik

Metsaomanik Leevi Kirsimäe leiab, et praegusel moel edasi minnes on meie metsad aastaks 2050 hakitud. 

Kirsimäe toob välja, et RMK ehk riigimetsa majandamise keskuse metsades kehtib küll raierahu, aga erametsades mitte ning nähtavasti seda ka ei kehtestata, sest metsatöösturid seisavad kui Hiina müür oma «õiguste» eest. “Tegelikult on metsade ja keskkonna elu või surm üks tervik, nagu kõik on omavahel seotud. Valdur Mikita on selgesõnaliselt öelnud: meie mure ei peaks olema see, et 11 protsenti metsa on kaitse all, vaid see, et 89 protsenti on kaitseta,” selgitas Kirsimäe.

Samuti toob metsaomanik välja lahkhelid Eesti ja Euroopa Liidu metsaseaduste vahel. 2013. aastal võeti vastu uus Eesti metsaseadus, mis määras metsapuu kõrguseks 1,3 meetrit. Samas Euroopa Liidu metsaseadus on määranud metsapuu kõrguseks 5 meetrit ehk Eesti seadusandjad ei vaevu isegi kõrgemalolevaid seaduseid täitma, vaid kehtestavad oma reeglid, et saaks rohkem metsa raiuda.

Kui juba eelmise metsaarenduskava koostamisel ei võetud arvesse riigikontrolli hoiatavat auditit, siis pole loota, et olukord muutuks ka uue metsaarenduskava koostamisel. “Valdur Mikita on kajastanud Eesti metsatustamist oma raamatus «Eesti looduse kannatuste aastad». Tsiteerin: «Põhimõtteliselt ütleb audit selgesõnaliselt, et Eesti riigi metsandus ei ole jätkusuutlik, vanades salu-, laane- ja palumetsades jätkub arutu üleraie, metsade elurikkus väheneb, raiume oma metsa tulevaste põlvede arvelt.»,” kirjeldas Kirsimäe. Kuidas ikkagi riigikontrolli audit saab olla arenduskava koostajaile üks ümmargune null?!

Loe lähemalt Sakalast.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga