Maastikuökoloog: Keskkonnaagentuuri ülevaade Eesti metsade seisundist on ekslik

Aprillis esitas Keskkonnaagentuur järjekordse ülevaate Eesti metsade seisundist ning statistilisest metsainventuurist. Tartu Ülikooli teadur ja maastikuökoloog Anneli Palo nendib, et esitletud arvud taas kord ei veennud, et meie metsanduses on kõik hästi ja võibki metsi kombainiga koristada. 

Statistilise metsa inventuuri kohaselt on Eestis metsamaad kokku 2 331 400 hektarit ehk 51,4% kogu maismaa pindalast (koos veekogudega). Kaitse alla kuulub Eesti metsamaast 24,6% ning ligi 39% puistutest on meie metsades üle 60 aasta vanad. Eesti metsades leidub kõike rohkem mändi (31,31%), kaske (29,3%) ja kuuske (18,82%). Võrdlevatest graafikutest nähtub, et männikute osa on sellel sajandil veidi kahanenud, kuusikuid, kaasikuid, hall-lepikuid ja haavikuid aga juurde tulnud. Samuti selgus, et 2018. aasta raiemaht on eksperthinnangu järgi (satelliidipiltidelt leitud lagedate alade võrdlus lageraieteatistega) 12 500 000 tihumeetrit (2017. a oli selleks 12 508 240 tihumeetrit).

Anneli Palo uuris esitletud arvude-graafikute sisukust lähemalt ning tõi välja:

  • Endiselt ei eristu enamiku näitajate puhul kaitstavate ja majandatavate metsade andmeid.
  • Raiemahtu hindab SMI aastase viibega, seega arvutatud 2018. aastal raiutud tihumeetrid välja eksperthinnanguna. SMI metoodika samuti ei aitaks, sest metoodika suhteline viga ühe aasta lõikes on ligi 13%. Kui 2016. aastal raiuti 9-12 miljonit tihumeetrit, siis 2017. aastal 11-14 miljonit tihumeetrit. Kui see tendents jätkub ja SMI tulevased andmed taas ületavad eksperthinnangut, jääb 2018. aasta tegelik raiemaht 12-16 miljoni tihumeetri vahele. Oletust kinnitab lageraiete pindala stabiilne kasv, kus SMI ning eksperdihinnang erinevad vähe.
  • Sõltumatu uuringu kohaselt ületas raadamise pindala metsastumise juba 2010. aasta paiku. Täpsemalt uurides selgub, et muutust ei olegi, pindala jääb suhtelise vea piiresse.
  • Näidati, et 15 aasta jooksul ei ole muutunud eri liiki puistute pindala. Teise ettekande graafikutelt on aga näha, et lageraiete pindalad enamuspuuliikide kaupa on muutunud, mis loogiliselt võttes peaks kaasa tooma ka puistute pindalade jaotuse muutuse.
  • Küpseid puistusid oli 2018. aastal kasvavate metsade arvestuses 29%. Raieküpsus on majanduslik kokkulepe – hiljuti alandati kuusikute raievanust, seega tõusis vaid arvestuslik küpsete metsade pindala, ilma et vanu kuusikuid oleks juurde tulnud.
  • Puistute tagavara ja selle juurdekasvu võrdlus raiemahuga ei ole korrektne ka metsameeste endi arust, kummastav on neid arve endiselt samal graafikul näha. Keskealisi puistusid on meil palju (38% metsaga metsamaast). Definitsioonist tulenevalt võib see arenguklass osal puuliikidel hõlmata 50 aasta pikkust ajavahemikku, suur osa puid langeb kasvamise käigus välja ega jõua majandusliku küpsuseni. Lubatav raiemaht peaks olema seda väiksem, mida enam on noori ja keskealisi puistuid.
  • Rangelt kaitstava metsa pindala suurenemine – võrreldes 2005. aastaga on muu kaitstava metsa osakaal langenud 23 protsendilt 12 protsendile: 2006. aastal vastuvõetud metsaseadus kaotas endistelt kaitsemetsadelt pea kõik majanduspiirangud. Leevenenud on ka piiranguvööndite kaitsekord. Sisuliselt on puhke- ja kaitsemetsade funktsioonid surutud rangelt kaitstavatesse metsadesse, mis algselt olid mõeldud koosluste looduslikkuse säilitamiseks ja taastamiseks.

 

Loe täismahus artiklit Postimehest.

Keskkonnaagentuuri ettekande ja statistikaga saad tutvuda SIIN.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga