Looduskaitsebioloog: lageraiele on üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi

Tartu Ülikooli looduskaitsebioloog Liina Remmi leiab, et metsamajandamisel sõltub elurikkuse säilitamine suuresti metsaomaniku suhtumisest. Loodussõbralikke metsaomanikke on vaja rohkem toetada, mitte ainult rahaliselt, vaid ka moraalselt, tugisüsteemide ja infojagamise kaudu, kuidas metsas elustikku paremini hoida. 

Ühiskonnas on kujunenud arusaam, et metsa majandamine ja loodussäästlikkus ei käi omavahel kokku. Remm nõustub, et niikauu, kui me näeme metsas suuri uusi teid, kraavivõrke, mitmesajahektarilisi raielanke, noorendikke, siis see ongi loodusele väga tugeva mõjuga ning kuvandi muutmiseks tuleb loobuda toorainemahukast puidutööstusele suunatud metsamajandamisest. Teisisõnu peaksime vaatama, kuidas metsast peale puidu saada muid kasutusväärtusi. “Näiteks parimate mustikametsade puhul on teada, et mustikast saadav tulu on umbes sama, mis puidust. Kui majandame metsas nii, et mustikasaak lageraie tõttu mitmekümneks aastaks ei kao, siis tehes valikraieid ja häilraieid saame topelttulu,” selgitas Remm.

Remm usub, et Eestis on enamik raietest lageraied, kuna lageraieid on hästi lihtne ühepinnaliselt ühtemoodi teha ja alternatiive ei ole hästi läbi mõeldud ega toetatud. “Näiteks meil on istutamistoetus, noorendiku hooldamise toetus, kuivendamise toetus ja kraavide hooldamise toetus, kuid loodussäätslikku metsandust ja alternatiivseid raieviise ei toetata piisavalt. Kui toetused aitaksid metsa loodussäästlikumalt majandada, siis oleks ka surve ökosüsteemile väiksem,” leidis Remm.

Looduskaitsebioloogi sõnul on lageraiele üsna raske leida ökoloogilisi põhjendusi või pooltargumente. “Öeldakse küll, et lageraie sarnaneb loodusliku häiringu või põlenguga, aga seal on võtmeelemente, mis neil kahel on väga erinevad. Pärast põlengut jääb maha suuremal hulgasl kõdupuitu, seisvaid tüügaspuid, surnud puid, sütt, mis on puidu või koore peal – need on erinevad elupaigad neil kohastunud liikidele. Lageraiesmik on oluliselt erinev, koos puudega surevad nendel kasvavad samblikud, kaob metsa varjulist ja niisket keskkonda vajav kooslus, kaob metsa puhverdav võime vee- ja õhureostusele. Raiesmike kaudu sisenevad metsakooslustesse võõrliigid. Pärast lageraiet hakkab mets taastuma, see on tüüpiliselt ühevanuseline, seal puudub  häilulisus ja rindelisus. Hooldusraiete käigus kiputakse välja raiuma sellised haruldasemad puuliigid, laialehised, puukujulised remmelgad, iga raietsükliga nende arvukus väheneb. Kui mets jõuab noorendiku faasi, kus raieeelne kõdupuit on juba kadunud, on mets tihe ja pime, see on järgmine hoop elustikule,” selgitas Remm.

Kuula täispikka intervjuud ERRi veebilehel.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga