Kuidas Saksamaal lõpetati massilised lageraied?

Saksamaa metsamehe Bernd Neugebaueri pere on pärast Teist maailmasõida taasmetsastanud peaaegu pool Saksamaad. Samuti on tal õnnestunud taastada vihmamets Yucatani poolsaarel Mehhikos ja tal oli oluline roll suurte lageraiete lõpetamisel Saksamaal. 

Neugebauer on Saksamaa kui metsamajandamise hälli idee osas vägagi kriitiline, sest Saksa metsanduse juured pärinevad kaevanduskoolist. Saksamaal hakati metsamajandamisele tähelepanu pöörama 18. sajandi lõpus, kui 85 protsenti metsadest oli tööstuse jaoks hävitatud. Esimene metsanduskool rajati kaevanduskooli osakonnana, sest metsa nähti samasuguse ressursina nagu maavarasid. Sama mudelit kasutatakse Bernd Neugebaueri sõnul üle maailma ning sel mudelil pole mingit pistmist metsaga. Ta usub, et metsa on vaja mõista kui tervikut ning sellest tulenevalt majandada nii, et see annaks inimesele võimalikult palju erinevaid hüvesid ning säilitaks samas elurikkuse.

Lisaks õpetatakse metsanduskoolides, et mets on puidustruktuuride kogum maapinnast ülalpool. Neugebaueri sõnul ei ole see tõsi, suurem osa metsast on nähtamatu. Me näeme ainult metsa maapealset osa. Näiteks seened – me näeme küll nende viljakehi, aga tegelikult on seened metsa kommunikatsioonisüsteem. Seened ja mikroorganismid moodustavad põhiosa metsa biomassist. Samuti peab metsa taastades arvestama, et 90 protsenti metsast on muld, vesi ja kõik, mis selle sees on.

Kuidas Neugebauer suutis Saksamaal lõpetada massilised lageraied?

  1. Kõigepealt tõi kokku väga erinevate huvidega osalised – metsaomanikud, metsatöösturid ja metsakaitsjad ning lõi tasapisi usalduse, vastastikuse austuse ning ühise keele leidmise õhkkonna.
  2. Hakkas rääkima lageraiete elurikkust suurendavast mõjust ning nende kasulikkusest metsa ja inimest hõlmava ökosüsteemi tervisele ja sealt saadavatele hüvedele.
  3. Rääkis, kuidas lageraied suurendavad metsa mosaiiksust, loovad uusi servaalasid, seeläbi uusi kasvukohti eri liikidele ja kooslustele. Ökoloogid ja metsakaitsjad olid esialgu tema jutust vägagi häiritud. Samas metsaomanikud tundsid tema jutus ära enda kogemuse ning said sellega suhestuda.
  4. Selgitas, kuidas ökoloogiline ja majanduslik kasu lageraietest ilmneb siis, kui need on väikesed, poole hektari kuni hektari suurused. Seega räägime pigem häiludest metsas kui harjumuspärastest suurtest lagendikest, millega kaasnevad erosioon, elupaikade kadu ja muud hädad.
  5. Tasapidi jõuti ühisele arusaamale, et metsa peaks majandama pigem väikeste sekkumistega, mis suurendavad elurikkust.

Loe täismahus lugu Postimehest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga