Erametsaliidu vastust õiguskantslerile

Metsaraie täies hoos

Eesti Erametsaliit ei pea põhjendatuks, et lindude pesitsuse häirimisel keskendutakse metsandusele, ning tegelikult tuleks auditeerida looduskaitseseaduse vastava paragrahvi toimimist laiemalt.

“Mittetahtlik loomade, lindude ja putukate hävitamine ja häirimine toimub ka linnaparkides, haljasaladel, koduaedades, põllumajanduses ja teistes paikades. Igal aastal hukkub hulgaliselt linde autode, busside ja murutraktorite all, pesitsusi segavad ATV-dega metsades sõitvad loodusturistid, uskumatult palju linnupesasid hävitavad näiteks kodukassid,” seisab metsaomanike vastuses õiguskantsler Ülle Madisele.

“Samuti ei saa alahinnata muudest teguritest, nagu väikekiskjad ja röövlinnud, kellest viimased on suures osas kaitse all, tulenevaid mõjutusi. Oleme igati päri, et arvestades teema tulisust, oleksid hädavajalikud laiapõhjalised teadusuuringud, mis annaksid täpsema ülevaate kogu kevadisest inimtegevusest, mis lindude pesitsust mõjutab. Panna ühte sektorit vastutama kõikide inimtegevuse mõjude eest, on meie hinnangul ebaõiglane ja selgelt ebaproportsionaalne,” on kirjas vastuses.

Metsaomanike kinnitusel on uuringud seda olulisemad, et üheski teises ümberkaudses riigis taoliseid piiranguid kehtestatud ei ole ja need seaksid Eesti metsaomanikud ja ettevõtjad kehvemasse positsiooni, kui ametivennad Lätis, Leedus või Soomes.

“Arvestades, et metsa- ja puidutööstus annab Eestis otseselt või kaudselt tööd igale kümnendale töötajale, oleks piirangute mõju meie ühiskonnale äärmiselt suure negatiivse mõjuga. Eriti oluline on selle mõju maapiirkondades, kus metsa- ja puidusektor on üks olulisemaid tööandjaid ja leiva lauale toojaid. Oleme õiguskantsleriga nõus, et kavandatud meetmed peavad olema proportsionaalsed ja võtma arvesse reaalseid võimalusi ning arvestama sotsiaalmajanduslike mõjudega,” seisab pöördumises.

Loe täismahus artiklit Postimehest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga