Erametsaliidu juht: see mõni miljon tihumeetrit rohkem ei tohiks pilti väga muuta

Erametsaliidu juht Ando Eelmaa

Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa on rahul, et metsandusteemad avalikkuse silmis üha tähtsamaks muutuvad. Tema kinnitusel suudab see valdkond pea ainsa majandusharuna kliimamuutuste probleemile lahendusi pakkuda.

Toome välja kaks kõige olulisemat küsimust ja vastust Ando Eelmaa intervjuust Postimehes.

***

Milliseks hindate praegust olukorda Eesti metsas?

Pöörame metsale palju tähelepanu ja on hea, et mets korda läheb, see on nii olnud kogu aeg, nagu mina mäletan, ja küllap ka palju kauem.

Kui vaadata majanduslikult suurt pilti, siis ka enne Teist maailmasõda oli metsandus oluline: andis suure osa noore Eesti Vabariigi ekspordist ja oli tähtis ehituses. Praegu me puitu ehituses piisavalt ei kasuta, aga puidutööstus tervikuna on väga heal järjel, eriti mehhaaniline töötlemine. Teame ja tunneme oma metsa ja oleme õppinud seda majandama.

Metsaomanik on palju targem kui maade tagasi saamise aegu, mil segadus oli suur ja teadlikkus väike ning puiduturg oli seotud ebaseadusliku tegevusega. Nüüdseks on olukord tuntavalt muutunud, kuigi esineb metsamaade ostmist pooleldi pettusega.

Meie kutsume kährikuteks neid, kes leiavad seaduses auke ja teevad väikemetsaomanikele enneolematuid pakkumisi, teenides kohe metsa maha raiudes või edasi müües. Metsaomanikud ise tahaksid pigem omanikud edasi olla.

Ökoloogilise poole pealt ei saa ma arvandmeid vaadates ega oma kogemuste põhjal nõustuda, et kõik on väga halvasti. Me kaitseme nii palju metsi, rohkem kui kunagi varem, ja teeme seda teadmistepõhiselt. Et võrreldes varasemaga raiutakse metsa üsna palju… See mõni miljon tihumeetrit rohkem ei tohiks pilti väga muuta, sest nii palju metsi on kaitse all.

Kuidas tuleks metsaga seotud pingeid maandada?

Keeruline küsimus, aga püüan vastata.

Üldiselt tuleks võtta rahulikumalt, sest ühtegi putru ei sööda nii palavalt, kui see on keedetud. Metsarahvas on rahulik ja kannatlik, teame, et ühe aastaga mets hukka ei lähe. Paljud omanikud on väga tublid metsa eest hoolitsejad ja ka uhked oma metsa üle, põhjusega.

Majandamisotsused metsas on iga omaniku isiklikud otsused ja kui reeglitest kinni peetakse, ei ole vaja kellelgi teisel sekkuda. «Raiuge poole vähem!» ei ole lahendus. Emotsioonidega on siin vähe teha, asju tuleb kaaluda kainelt ja teadmistepõhiselt ning panna need hierarhiasse – kui me ei suuda ohjeldada oma kliimamõju ega kohaneda sellega, mis kindlasti juhtub, siis ei saa me metsa elurikkust (sh lendoravaid) kuidagi kaitsta. Igaüks kipub nägema vaid oma valdkonda, aga tuleks püüelda suure pildi nägemise poole.

Loe täispikka intervjuud Postimehest.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga