Elurikkuse Erakond: aeg muutuseks poliitilises kultuuris

Elurikkuse Erakond leiab, et tänaseks väljakujunenud erakonnapõhise poliitika abil on peaaegu võimatu lahendada ühiskonnas eksisteerivaid probleeme, kuna otsuseid tehakse tagatubades ehk erakondade juhid ja volitatud isikud teevad kokkuleppeid, millest saavad rahalist või poliitilist kasu nad ise või erakonnad. Aeg on käes muutuseks poliitilises kultuuris. 

“Eestis on viimastel aastatel arenenud arvestatav kodanikuliikumine. Paraku on kodanike koondumine toimunud kahetsusväärsetel asjaoludel. Rail Balticu nimelise raudteeühenduse rajamine, Est-Fori tselluloositehase saaga, metsade üleraiumine ja metsanduse uue arengukavakoostamine, ÜRO ränderaamistik – kõiki neid protsesse iseloomustab üks ühine joon. Üldsuse kaasamine nii mastaapsetesse, suurt hulka rahvast mõjutavatesse ning elukeskkonda muutvatesse protsessidesse on olnud puudulik või vaid näiline.

Neid kõiki iseloomustab tagatubade poliitika – erakondade juhid ja volitatud isikud teevad kokkuleppeid, millest saavad rahalist või poliitilist kasu nad ise või erakonnad. Otsused ilmuvad välja ei-tea-kust, kriitikuid hakatakse naeruvääristama ja esitatakse küsimus, kus te varem olite, nüüd on juba kõik otsustatud.

Vaadates nimekirja inimestest, kes on ühinenud avalike kirjadega raudtee või tselluloositehase ehitamise vaidlustamiseks, näeme, et neisse kuulub kõikide erakondade esindajaid. See tähendab, et erakondade liikmed pole teadlikud, mida nende parteide juhid otsustanud on. Arutelud peavad olema kaasavad, kaasamine algab kuulamisest.

Ilma aruteludeta jõuamegi olukorda, kus üldsus tajub ühiskonnas toimuvat ebaõiglusena. Uute hiigeltehaste rajamine kogukonna arvamust kuulamata (ja toimides vastupidiselt globaalsetele keskkonnatrendidele) tekitab vastasseisu, mille hind võib olla ränk. Korra petetuil tekib järgmisel korral protest kergemini, mistõttu jääb rajamata ehk mõni mõistlik ettevõtmine, mis ei pürgigi ühisvara erastades rikkust looma ainult vähestele tundmatutele investoritele, vaid tooks küllustkogu kogukonnale.

Hea investeerimiskliima ei tähenda tänapäeval seda, et raha eest on võimalik üle sõita kohalike elanike heaolust, kultuurilistest vajadustest, keskkonnast. Soov väärtusi hüljates, raha nimel, toorainemaana oma keskkonna eluvõimekust rikkuda on märk enesekoloniseerimisest. Hea investeerimiskliima tähendab tänapäeval võimaluste loomist ettevõtluseks, mis taastab ökosüsteeme, mitte ei hävita. Sest need tooted, mis Eesti tooraine eest luuakse, peab saama maailmaturul maha müüa ja seal ei osteta enam kaupu, mis on tulnud kellegi või millegi arvelt.”

Lisaks toob erakond välja, et erakondadel, kes on andnud lubadusi tselluloositehase rajamise osas, pole eetiline kaasa rääkida Eesti rahvuse säilimise küsimustes, kuna nad ei hooli sellest, millises keskkonnas hakkavad elama meie lapsed.

Loe täismahus artiklit ERRist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga