Eesti metsadest vaid 13% on range kaitse all

Väike konnakotkas

Õrnu ja ohustatumaid, kuid toimivaid ja elurikkaid looduslikke kooslusi tuleb Eesti metsades hoida. Mida rohkem on selliseid kooslusi, seda rohkem on õhku ja puhast vett ning seda paremini suudame kohaneda kliimamuutusega. Seetõttu on Eesti metsadest võetud kaitse alla veerandijagu, millest omakorda 13% on range kaitse all.

Keskkonnaagentuuri värsketel andmetel on Eestis metsamaad kokku 2 331 400 hektarit, mis moodustab 51,4% kogu Eesti maismaa pindalast (koos veekogudega). Metsamaast üle poole on riigi omandis, ülejäänu kuulub erametsaomanikele, kellest 28% on füüsilised ja 20% juriidilised isikud.

Alates 2008. aastast saavad erametsaomanikud looduskaitseliste piirangute hüvitamiseks taotleda toetust Eesti maaelu arengukava meetme „Natura 2000 toetus erametsamaale“ (edaspidi NAM-hüvitis) raames, kuna piirangud metsadele mõjutavad tavapärast metsamajandamist või välistab viimase üldse. Toetusega tagatakse looduslike elupaikade, loomastiku ja taimestiku kaitse metsakooslustes, korvates erametsaomanikele piirangutest tingitud saamata jäänud tulu.

Huvi NAM-hüvitise saamiseks aasta-aastalt kasvanud ‒ toetusega on kaetud ligi kolmveerand toetusõiguslikust alast. 2018. aastal esitatud 5026 taotlustest kiideti heaks 4884 erametsaomaniku taotlust ning hüvitist määrati neile kokku 4,3 miljoni eurot.

Küll aga tekib küsimus, kas vaid metsast vaid veerandi kaitse alla panemine on piisav, et tagada metsade säilimine ning looma-, taime- ja linnuliigirikkus?

 

Loe täismahus ülevaadet Maaeluministeeriumi maablogist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga