Aleksei Lotman: kas kodanikud peavad ise kevadistes metsades harvesterid peatama?

Postimehe toimetaja Aleksei Lotman leiab, et lühiajalised majandushuvid ei taga metsade tulevikku ning metsa tulevikust hoolivad kodanikud ei saa anda loobumisvõitu.

Kui vanasti oli iseenesestmõistetav, et uut raiet ette ei võeta, siis nüüdseks on ajad muutunud. Märkamatult on metsas aasta ringi möllav harvester muutunud uueks normaalsuseks. Palju linde kevad-suviste raiete tõttu hukkub, ei oska keegi kokku lugeda. Ja mida pole ära loetud, pole “otsustajate” jaoks olemas.

Lisaks toob Lotman välja, keskkonnaministeerium ei hooli loodushoiust. Näiteks kutsuti Eesti Metsa Abiks eestvedamisel tehtud raierahu pöördumise peale kokku üks väga ümmargune ümarlaud, mille peamiseks tulemuseks oli tõdemus, et hulkuvad kassid murravad linde. Vaidlustamata hulkuvate kasside negatiivset mõju linnustikule, jääb mõistetamatuks, kuidas saab seda kasutada pesapuude massilise langetamise õigustamiseks.

Samuti toob Lotman välja, et tänase olukorra õigustajad peavad lindude pärast muretsejaid veidrateks ullikesteks ega mõista linnustiku tähtsust igasuguse metsaökosüsteemi toimimise jaoks. Neile võiks meelde tuletada, et tuntud metsandusteadlane Ivar Etverg ütles juba 1992. aastal, et eriti kurbade tagajärgedega on suvised lageraied.

Peale selle tekitavad küsimusi metsanduse arengukava protsess ja hiljuti avalikustatud statistiline metsainventuur ning keskkonnaministeeriumi korraldatud looduskaitsekuu loosungi all “igaühele loodushoid”, mis ei tähenda muud, kui sõnumit kodanikele: “hoidke ise oma loodust”. Kas kodanikud peavad ise kevadistes metsades harvesterid peatama?

Loe täismahus artiklit Postimehest.

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga