Advokaat: Riigikohus otsustas, et riigi eriplaneeringut võib kasutada ka ettevõtluse edendamiseks

Riigi eriplaneeringuga seotud riigikohtu lahendist selgub, et riigi eriplaneeringut võib kasutada ka ettevõtluse edendamiseks. 

Advokaat ja riigiäri töögrupi juht Sandor Elias selgitas riigi eriplaneeringuga seotud riigikohtu lahendit ning tõi välja järgnevad punktid:

  • Riigi eriplaneering kehtestatakse valitsuse poolt ning see on otseseks aluseks ehitusprojekti koostamisel. KOV küll kaasatakse planeerimismenetlusse, ent nagu iga kaasamise puhul ei ole KOV-il nö vetoõigust.
  • Suure riikliku või rahvusvahelise huvi tuvastamine on riigi igakordne kaalumisotsus. Riigikohus sedastas ka, et suur riiklik või rahvusvaheline huvi võib esineda ka siis, kui planeeringu objektiks olev ehitis teenib ühtlasi planeeringu koostamisest huvitatud isiku huve ehk lihtsustatult öeldes ärihuve.
  • Valitsus võib eriplaneeringu algatada ka väljaspool seaduses olevat näidisloendit valdkondadest ja ehitistest, mille puhul on eriplaneeringut tarvis.
  • Sobivaima asukoha valikul tuleb arvestada tasakaalustatult nii majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi kui ka looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.
  • KOV ei saa vaidlustada riigi eriplaneeringu algatamist, küll aga eriplaneeringu menetlemisel tehtavat asukoha eelvaliku otsust ja riigi eriplaneeringu kehtestamise otsust. Alles nende otsuste vaidlustamisel saab püstitada küsimuse, kas riigi eriplaneeringu algatamine üldse vastas planeerimisseaduse tingimustele.
  • Kohalikke huve ja vajadusi tuleb “suure riikliku või rahvusvahelise huvi” suhtes riigil eraldi kaaluda ja põhjendada.

 

Loe täismahus artiklit Delfist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga